DENTAL

DENTAL: ngooroondi dental ko ardii fof ko gardinaaɗo udditde batu. E dow diisnondiral o rokkira konngol e dow newaare, sibu ko o newnanaaɗo e dow nanondiral o rokkaa konngol ngam udditde batu ngu. O yamira gooto e jaagorɗe (k) batu ngu o rokkii ɗum konngol e dow yamiroore makko. ''Kalfinaaɗo konngol ngol ko adii ine tottira konngol, ala e sago o salmina banndiraaɓe makko tedduɓe tawde ko o kalfinaaɗo konngol e innde fedde nde. 

JAAGORGAL KALFINAANGAL KONNGOL: Banndiraaɓe musiɗɓe tedduɓe; caggal yettude Geno e juulde e Nulaaɗo makko, yoo jam e kisal Geno ngon e mon (e) ''innde e yettoode''. Caggal nde jaagorgal kalfinaangal konngol salmini haa gayni, ngaan saanga, o rokka konngol gooto e jaagorɗe keddiiɗe ɗe ngam oon ne salmina haa gayna e dow keɗondiral.

KONNGOL UDDITGOL BATU NGU: ko jooɗnde jam, diisnondirten ko ngam renndo men, teeŋti e ko abbitii e fedde men eɗen poti yuurnitaade moni kala ko halfinaa (reenna) so tawii ine hisnu ɗum, nde tawnoo hannde wonii duuɓi ɗiɗi (2) eɗen katojini e faamde moni e men kala njeñtudi golle mum. Ala e sago mbaɗen loskooji ngam anndude gooto fof ɗo tolnii e golle mum.

Jaagorɗe ɗe: 

Hoyreejo: mawɗo Fedde.

Jaagorgal kalfinaangal: booñ

Jaagorgal kalfinaangal: jotondire hkknd pedle.

Jaagorgal kalfinaangal: konngol Fedde.

Jaagorgal kalfinaangal: njeñtudi Fedde.

Jaagorgal (ɗe) kalfinaangal: (ɗe) losko kisal booñ.

Kala heen jaagorgal wonko halfinaa, gooto kala ine haani toppitaade ko halfinaa ko. Sibu joɗnde aroore nde ine haani tawa gooto fof laawɗinde gollal mum ngal. Sibu ngal tuugnii ko e batu payngu arde ngam moni kala ine habra ko gollani Fedde nde.

Kuɗol Ngenndiyanke Joob