Articles

Affichage des articles du août, 2018

Nguurndam lekkuule.

Ñalnde njeslaare 8 Juko hitaande 2018. Ngal natal ina woodi ko tinndinta e geɗe ceertuɗe to senngo ngonkaaji, sen teskiima eɗen mbaɗi binndanɗe e nder natal ngal ngam teskinde ko natal ngal jogori fillaade, he filla teeŋtuɗo”, lekkuule ceertuɗe ndiyam, ɗam bempeƴƴe mum ceerti dillere. Piindi lekɗe njooɗndi e nder mayri ina seerti ndiyam, teskoɗen ɗam ɗoo (ndiyam) ,kaalata ko nanbdugol mbaadiiji piindi ndi e lekkuule ɗe; teskoɗen asamaan o ina ƴiiwi ƴiiwoonde, walla mbiyen ina waɗi duule ceŋondirde ɗe, e nder majje aɗe ceerti nanndugol, won e majje ina ɓawli, yoga heen ina ndanwi ellee ƴoogɗe ndiyam. CEERTUGOL TAGO. Ko adii tigi-tigi eɗen cifoo ngonkaaji natal ngal en ngarat seeɗa e semmbinde janngoowo o tawde o fuɗɗiima roɓindaadee winndannde nde ala-e-sago mbaɗen jooforɗe, so tawii o janngii tig-tigi...

Nguurndam hakkunde leƴƴi

Ñalnde Aaɓnde 6 Juko hitaande 2018. Nguurndam leñol, walla nguurndam hakkunde leƴƴi guurduɗi, leñol heen kala ina haani daraade he potal waasa wiyde ina wona njartudi leƴƴi keddiiɗi ɗi, ɗuum noon waawi ɗum saabaade ko jaagorɗe kalfinaaɗe leydi, nde tawnoo ko kamɓe ngoni leydi ndi ngawtoto ɓure mayri, cihnata kala heen ko foti golleede”, sikke alaa nde tawnoo hannde ko ɓuri heewde afrik dañii caɗeele lollirɗe hono noon ko ɗuum saabi renndo-ngo ina haani faamde ardiyankooɓe leydi potaani semmbinde heen leñol e nder leƴƴi keddiiɗi ɗi ala-e-sago ɓe paama leñol huunetaake tan ko leydi fof renndi ɗuum ina waawi saabaade caɗeele leydi haa koowngu e kareeli e warngooji muusɗi". En njiy hannde ko wayno mali ɗi warngooji muusɗi, ɗi laamu ngu saabi tawii ko juuɗe maɓɓe tigi ɓe mbaɗiri-...